Nägemisterapeut Karmen Johansson

Ajutreeningu harjutused sobivad ideaalselt hästi neile, kel vähenenud motoorika, koordinatsioon, taju ja töömälu. Ajutreening sobib küll kõigile, kuid eriti hästi eakamatele ja ametitele, kus töölaad on istuv ja töö sisaldab palju lähedale vaatamist. Ajutreening parandab taju, vaatevälja, fiksatsiooni ja motoorikat.

Nägemisteraapia on ajutreening läbi silmalihaste, kus on segunenud ortoptika ja füsioteraapia. Kui silmalihased on nõrgad, ei suuda aju silmi liigutada ja sellest tulevad erinevad nägemisega seotud kaebused. Meie heaoluühiskonna varjupool on erinevad elektroonilised vidinad, mis naelutavad meid ekraanide külge. Pikk lugemisprotsess on ajule kõige keerulisem ja ressurssinõudev. Lisaks avaldab vähene liikumine mõju ajuosadele, mis tegelevad motoorika, tasakaalu, koordinatsiooni ja tajuga. See pool vajabki rohkem tähelepanu.

Füsioterapeut Taavi Metsma

Tundsin, et ajutreening aitas mul raamidest väljapoole mõelda. Füsioterapeudina kippusin liialt keskenduma lihaste jõule ja liigeste liikumisele, aga inimeste liikumine on palju enamat. Igapäevases liikumises teeme tihtipeale mitut asja korraga, peame keskenduma olulisele ja jätma segajad sinnapaika, koordineerima ja järjestama liigutusi ning kasutama keha koos teiste meeltega.  Ajutreening just sellele panustabki, olles justkui puudujäänud tükk inimese liikumise täielikust mõistmisest.
Kuna ajutreeningus keskendutakse peamiselt tegevustele, sobib see trenn hästi ka krooniliste valudega inimestele, sest aitab viia fookuse kehast eemale. Kellele liikumine muidu vastukarva käib või kuidagi hirmuäratav tundub, nendele võib ajutreening aidata leida liikumises taas tähendust ja rõõmu. See on virgutav liikumispaus nii endale kui ka miski, kust nii mõnegi mõtte ja harjutuse saan oma klientidele/patsientidele üle kanda.

Füsioterapeut Merle Leiner

Füsioterapeut ja Tartu Laste tervisekooli tegevjuht ja juhendaja Merle Leiner kasutab ajutreeningu harjutusi pidevalt oma igapäevases tegevuses lastega.

Ajutreening ehk osavustreening on vundament kõigele, mis puudutab kehalist arengut.  Kui inimesel on halb kehatunnetus, siis ta kardab uusi spordialasid, uusi harjutusi, sest ta ei taha ebaõnnestuda, see loob barjääri. Ajutreeningus on rõhk osavuse arendamisel, julgus proovida, õppida, tunnetada, saada kiiremaks. Pärast võid sa teha mida iganes, kui oled osav. Ja lisaks on tegelikult väga FUN, mida rohkem ebaõnnestud, seda lõbusamaks trenn reeglina läheb — hästi kummaline. Heatuju hormoonid möllavad alati.